-Albert- kirjutas:
kui asi nii oleks, poleks ju patendiametit üldse vaja.
iga asi võib ju teos olla. Skulptuur mitte kasulik mudel jne
Cali69 kirjutas:
Kokku 45 patenti iga CD kohta. Lahe !!!
Ei taha küll tüli norida, kuid ärgem ajagem segamini autorikaitset ja patenti
Küll aga on võimalik autorikaitse seadusega siinkohal asju reguleerida, juhul kui autor suudab tõestada, et see logo on ainulaadne ja ei ole kusagilt maha viksitud. Viimase tõestamine on suht raske, kuna paljudel klubidel on väga sarnane logo, ning on enamvähem täpselt auto kuju. Seega on mõlemad pooled lõhkise küna ees, juriidiliselt on kohtu case suht lihtne tekitada, kuid kas sealt ka võit tuleb, on omaette küsimus. Küllaga kui käsitleda asja moraalsest aspektist siis mina seda edasi ei käsitleks, kuna seda ei ole enam ammu.
Piisab sellest, kui üks klubi oma logo kasvõi natukenegi muudaks siis ei saa keegi turja hüpata- ala muudab logo esiotsa kuju natuke, esiklaasi juurest ülevalt selle joone teeb peeneks või joonistab rattad juurde ja ongi mure murtud
Kood:
§ 8. Patentsuse kriteeriumid
(1) Leiutis on patentne, kui see on uus, omab leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatav.
(2) Leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest. Tehnika tase määratakse kindlaks kogu teabe põhjal, mis enne patenditaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva on ükskõik millises maailma osas avalikkusele teatavaks saanud kirjaliku või suulise kirjeldamise kaudu, kasutamise läbi või mis tahes muul viisil. Uudsuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka Patendiametile varem esitatud patenditaotluste ja kasuliku mudeli seaduse (RT I 1994, 25, 407; 2000, 60, 388; 2001, 27, 151; 2002, 53, 336; 63, 387) kohaselt esitatud kasuliku mudeli registreerimise taotluste sisu vastavalt nende esitamise kuupäevale või prioriteedinõude puhul prioriteedikuupäevale tingimusel, et patenditaotlused on käesoleva seaduse § 24 järgi ja kasuliku mudeli registreerimise taotlused kasuliku mudeli seaduse § 33 järgi avaldatud.
(3) Tehnika taseme kindlaksmääramisel ei võeta sellekohase nõude esitamisel arvesse leiutist puudutavat teavet, mille on 12 kuu jooksul enne Eesti Vabariigis või välisriigis esitatud esmase leiutist sisaldava patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva avalikustanud isik, kellel on käesoleva seaduse § 12 kohaselt õigus taotleda patenti, või nimetatud isiku teadmisel teine isik. Nõude peab esitama patenditaotluses või hiljemalt kaks kuud enne § 24 kohast patenditaotluse avaldamist. Kui teine isik omandas teabe õigusvastaselt või teave avaldati õigusvastaselt või patendi taotlemise õigust omava isiku teadmata, võib nõuet esitada ka patenditaotluse ekspertiisi käigus või patendi vaidlustamise korral. Nõudele peab lisama seda põhjendavad tõendid.
(4) Leiutisel on leiutustase, kui see vastava ala asjatundja jaoks endastmõistetavalt ei tulene tehnika tasemest.
(5) Leiutis on tööstuslikult kasutatav, kui seda saab toota või kasutada majanduses.
Ning
Kood:
§5. Objektid, mis ei ole leiutised
ĢPatendiseaduseģ § 6 lõike 2 kohaselt ei ole leiutise objektiks muuhulgas:
1) avastus, mille hulka kuulub ka inimkeha kujunemise või arengu või inimgeeni järjestuse või selle osa kirjeldus;
2) teadusteooria;
3) matemaatiline meetod;
4) majandus- ja mõttetegevuse plaan, reegel, eeskiri või meetod;
5) rajatise, hoone ja maa-ala projekt ning skeem;
6) tingmärk;
7) arvutialgoritm ja -programm;
8) disainilahendus;
9) info lihtne esitamine;
10) taimesort ja loomatõug;
11) mikrolülituse topoloogia.
kaubamärkidest
Kood:
Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa / teenust teise isiku samaliigilisest kaubast / teenusest. Intellektuaalse omandi puhul on oluline, kas kaubamärk on registreeritud või Eestis üldtuntud. Kaubamärgi registeerimine. Kui kaubamärk ei ole registreeritud või üldtutud, ei saa kaubamärgi õiguskaitset kohaldada. Kaubamärgi graafiline kujutis võbi olla autoriõigusega kaitstav teos, kui ta täidab autoriõigusega kaitstavuse kriteeriume. Kaubamärgi graafilise kujutise autoriõigused tekivad teose loomisega.
Ja üks oluline siinkohal
Kood:
Juhul kui logo on tellitud reklaamibüroolt, siis kuuluvad rekaamibüroo töötajate tehtud logode varalised autoriõigused reklaamibüroole (töökohustuste käigus loodud teosed) ja seega ei saa logo teinud kujundaja logo kasutamist lubada või keelata. Juhul kui ettevõte tellis logo kujundajalt, siis sisaldas kokkulepe ilmselt ka õigust kasutada logo ettevõtte kaubamärgina. Juhul kui ettevõte on logo kasutanud ilma õigusliku aluseta, siis on võimalus vaidlustada logo registreerimine kaubamärgina või juhul kui logo ei ole registreeritud kaubamärgina, siis logo kasutamine.
Autoriõigustest
Kood:
Autori isiklikud ehk moraalsed õigused
Autoriõiguse seaduse kohaselt on teose autoril:
1) õigus teose autorsusele ehk võimalus esineda üldsuse ees teose loojana ja nõuda teose loomise fakti tunnustamist teose autorsuse seostamise teel tema isiku ja nimega teose mis tahes kasutamisel;
2) õigus autorinimele ehk võimalus otsustada, millisel viisil peab olema tähistatud autori nimi teose kasutamisel (kas autori kodanikunimega, autorimärgiga, varjunimega ehk pseudonüümiga või hoopis ilma nimeta – anonüümselt);
3) õigus teose puutumatusele ehk võimalus teha ise, lubada või keelata teha teistel isikutel teoses endas, teose pealkirjas (nimetuses) või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi;
4) õigus teose lisadele ehk võimalus lubada või keelata lisada oma teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms);
5) õigus autori au ja väärikuse kaitsele ehk võimalus vaidlustada mis tahes moonutusi ja teisi ebatäpsusi teoses endas, selle pealkirjas või autorinime tähistamises ning autorile või tema teosele antud hinnanguid, mis kahjustavad autori au ja väärikust;
6) õigus teose avalikustamisele ehk võimalus otsustada, millal teos on valmis üldsusele esitamiseks. Vaid autor ise, ja mitte õppetooli professor või instituudi juhataja, on õigustatud vastu võtma otsuse, et nüüd on teos nii valmis, et seda saab avalikustada;
7) õigus teose täiendamisele ehk võimalus oma avalikustatud teost täiendada ja parandada;
8) õigus teos tagasi võtta ehk võimalus nõuda teose kasutamise lõpetamist;
9) õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt (AutÕS § 12 ).
Peale selle on autorikaitseseadus tihedas seoses nn. intellektuaalse omandi seadusega.
Seega
1. mina ja äkki ka paljud teised näiteks ei tea kes on logo autor, ning mis tema asjadest arvab
2. juhul kui Janzo ei ole logo autor, siis ei ole tal ka mingit õigust keelata/puua/muuta, see ainuõigus on autoril, volitus ei laienda neid tingimusi, juhul kui ei ole juriidiliselt koostatud- notari kinnitusega
3. see ei ole minu väljamõeldis, vaid ühe tuttava juristi suusõnaline jutt.
4. ei ole isiklikult kellegi poolt, ega vastu vaid mõttetu iba ajamine käib kogu aeg, tehtaks siis ka asjalike asju, näiteks hoiaks inimeste müügi, ostuteemad läbust puhtad või paneks piltide üleslaadimise jubina külge, ei kustutatakse ja lukustatakse teemasid, mis niikuinii uuesti tekivad